Helesinine unenägu

Päike siras taevas ning oli juba keskpäevast paari pügala võrra madalamale vajunud. Sellest hoolimata polnud tema jõud raugenud. Ahto istus murul, selg vastu palmipuud, ohkas raskelt, pühkis otsaesiselt higi ning mõtles, et on aeg end taaskord merevette kasta. Ta haaras kotist ujumisprillid ja heitis plätud hooletult jalast. Kindlal sammul astus ta vee poole, kuni end värskendavate lainete rüppe viskas. Muu maailm ununes hetkega…

DSC_0037-01

Oleme jõudnud Hawaiile ja täna on rannapäev. Hotellist viie minuti tee kaugusel laiub pikalt valge liivaga Waikiki rand. Vesi on soe ja imeliselt läbipaistev. Ahto on vees ning mulistab korallide vahel ringi. Väga kuum on. Päike näpistab ainuüksi 10 minutiga päris valusalt. Minu ümber jalutavad valged tuvid. Pole neid enne vabalt looduses näinudki ja nüüd vahin ahnelt.

20151103_153958-01

Surfareid on siin ka enam kui küll. Täielik surfiparadiis! Igal ajal ja igas vanuses inimesi müttas ringi. Lapsed tegid oma esimesi tasakaaluharjutusi, vanainimesed silitasid hellalt lauda, kaugemal püüdsid tegijamad kõrgeid laineid. Imeline!

20151103_153146-01

 

20151104_162836-01

20151106_122707-02

DSC_0468-01

DSC_0547-01

Hawaii valmistas meile kena üllatuse. Tuline päike, läbipaistev helesinine vesi, turistidele loodud maapealne paradiis. Tumedaid momente heitis vaid hinnakallidus. Taksoga, ükskõik kuhu me ka ei sõitnud, maksime ikka ümmarguselt 40 dollarit. Ja meil tuli päris mitmel korral lennujaama vahet sõitmist. Miks? Sellest kirjutab Ahto juba järgmisel korral.

Lennujaama juurde tagasi tulles väike märkus: olin nimelt veidi pettunud, et päriselu polnudki nii nagu filmides. Mitte keegi ei tulnud lauluga lillepärga kaela panema. Ahto ütles hiljem, et vale lennufirmaga tulime – seepärast polnudki.

* * *

Seekord tegin aga mina hotellis rednecki.

Administraator ulatas mulle uksekaardi, seejärel läksime liftiga üles neljandale korrusele ja otsisime oma numbriga ust.

404…….. leitud!

Libistasin kaardi üle lugeja, kuid rohelise tule asemel vilkus punane. Proovisin korra veel ning siis veelkord ja veelkord. Järsku põles roheline tuli ning uks avanes.

Wow! Siin avanevad uksed automaatselt!

Esimene sekund oli minu jaoks muljetavaldav. Nii peent hotelli ma poleks oodanud.

Järgmisel sekundil vaatas mulle vastu üks meesterahvas ning tahtis teada, mida ma korraldan. Kogelesin vaid ning panin siis suu kinni. Ahto haaras mu käest uksekaardi ümbrise ja näitas tegelasele, et meil on ka tuba 404. Onu vaatas hetke ning ütles, et tegemist on numbriga 406.

Kas mul oli piinlik või jaa? 🙂

Mis number on?

20151103_131126-01

20151102_191546-01

20151103_125808-01

* * *

Veel juhtus selline lugu, et kogesin esimest korda elus kuumarabandust. Olime eelnevalt kõrgetes merelainetes hullanud ja päike paistis lagipähe.

Hiljem jalutasime ringi ja korraga tundsin, kuidas olemine nõrgaks läks ja pilt hägustuma hakkas. Ahto arvas, et see on näljast. Läksime ühte restorani ning mina tormasin suure iiveldustundega kohe tualettruumi otsima. Õigesti tegin. Pärast ei suutnud ma toitu nähagi ja tahtsin ainult voodisse saada. Tunne oli pehmelt öeldes kohutav. Ahto talutas mu õue, viskasin end väikesele kivist piirdeaiale pikali ja hea oli olla. Lühikese ajaga oli meil takso olemas ning saime ülikalli sõidu tagasi hotelli. Õnneks ma end kohe ei kraadinud, aga mitu tundi hiljem oli kehatemperatuur ikka veel üle 38. Sama ka öösel. Päris terveks sain aga alles ülejärgmisel päeval.

DSC_0527-01

Meie maailmaturnee jätkus Hawaiilgi militaarselt. Asub siin ju Pearl Harbour – sadam, kus resideerub USA mereväebaas. Filmi teavad vist küll kõik. Ajaloolist tausta ka: 1941. aasta 7. detsembril tegi Jaapani merevägi üllatusrünnaku Pearl Harbouri mereväebaasile ja hävitas suure osa Vaikse ookeani laevastikust. Rünnakus hukkus üle 2400 ja haavata sai üle 1200 ameeriklase. Juba järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile ametlikult sõja ja sellega olid Ameerika Ühendriigid astunud II maailmasõtta. USA on oma sõjaväe üle väga uhke. Lennujaamades nägime loosungeid God Bless Our Troops. Üks ametnik näiteks teadis ka, et Ameerika väed Eestis on.

DSC_0374-01

DSC_0394-01

DSC_0399-01

20151105_180248-01

20151105_180452-01

20151105_180656-01

Honolulu on üllatavalt ilus linn – väga puhas ja hoolitsetud. Raha on siia palju hakkama pandud. Kõikjale üle linna kerkivad uued kõrged majad, hotellid. Tundub, et kõik turistide hüvanguks. Kahju, et mõnele teisele saarele polnud aega minna. Hawaii on koht, kuhu tuleks tagasi.

20151104_162544-01

DSC_0007-01

DSC_0018-01

DSC_0023-01

Söök mulle siin eriti ei istunud. Caesari salat koosnes näiteks ainult salatilehtedest. Ainult salatilehtedest!

Pannkook oli peale vaadates imeline, maitselt aga soolane sulajuustuga täidetud kook maasikamoosiga. Vahukoor ka muidugi see purgi oma.

20151103_225614-01

Meie Hawaii viimasest päevast kirjutab Ahto veidikese järgmisel korral. Näitan veel mõnda pilti:

DSC_0045-01

DSC_0033-01

DSC_0542-01

20151105_195154-01

DSC_0034-01

20151105_183128-02

 

Aitäh, et lugeda viitsisid! 🙂

Advertisements