Jasmine

Igal teisipäeval ja reedel käib meil koristaja. Tema nimi on Jasmine ja me oleme ühevanused. Täpselt kell kaheksa hommikul koputab ta uksele ning annab sellega märku, et ta on kohal. Ta kraamib köögi, riisub hoovis mahakukkunud puulehed, puhastab aknavõred tolmust, vahetab ja peseb voodipesu, korrastab vannitoa ja kõige lõpuks peseb põrandad. Ta küsib alati, kas meil on tarvis ka riideid pesta, kuid siiani oleme selle väikese tööga ise hakkama saanud.

Jasmine ei söö ei sea- ega veiseliha. Tavaliselt kui keegi meile tuleb, siis pakume neile omatehtud sööki. Huvi pärast. Et mida arvatakse siinpool Maad. Elle võtab alati rõõmuga vastu, sööb, kiidab ja on natuke kade, et mul selline mees on, kes süüa teeb. Ahto on siin huvi kokakunsti vastu avastanud. Tema eriroaks on salatid ja riisi-köögivilja-veiselihapada. Jasmine ei võta meie tehtud toitu vastu. Selle asemel teeb ta suured silmad ja ütles, et ta sööb ainult kana, kala ja lammast.

Miks nii? Ta ei oska vastata muud, kui et tema peres ei söö keegi siga ega veist. Isa sõi, aga isa suri ära ja keegi teine pole seda ära õppinud. Mina ootasin tegelikult mingit usulist põhjust, aga see selleks.

Alati kui ma Jasmine’iga räägin, on mul tunne, et ta vaatab mind kui natuke poolearulist. Kui ma näitan talle pilte Eestist, räägin Eesti talvedest, oma 98-aastasest vanaemast või oma Possest, vaatab ta mulle oma suurte mustade silmadega otsa, vangutab hindulikult pead ühele ja teisele küljele ning ütleb: „Oooooh!“

Kui jutt läks koduloomade peale, ütles Ahto Jasmine’ile puhtsüdamlikult, et meie Eestis armastame oma koduloomi, me sööme neid. Selle peale tegin mina suured silmad ja Ahto sai aru, et midagi läks viltu. Jasmine’i silmad olid minu omadest veelgi suuremad ja suu ka natuke lahti vajunud. We feed them. Feed them! Me kõik saime peatäie naerda. Igaüks omal põhjusel.

Eile Ahto küpsetas kala, millest tükike jäi tänaseks. Hommikul, enne kui linna tulime, ütles Ahto Jasmine’ile, et ta prooviks ja järgmisel korral annaks oma hinnangu. Selle konkreetse kala hind turul oli 6,80 FJD/kg. Eesti rahas teeb see naeruväärsed 3 eurot/kg. Ahto ütles just, et täna ostame veel kaks kilo juurde.

Täna on natuke tähtis päev. Ühel meist, ma ei ütle kummal, on sünnipäev. Aga Ahto see ei ole. 😉 Tundub, et ilmataat saadab tervitusi Eestimaalt, sest siin ladistab täna vihma sadada ja meie ilusad plaanid mopeedi rentimisest ning piknikust valge liivaga rannas läksid sõna otseses mõttes vett vedama.

Emme, palju õnne! 🙂

Advertisements