Kookospähkel

Ükspäev jalutasime linnast koju ja tee peal nägime mahakukkunud kookoseid. Üks oli kangesti sellise moega, et tahtis meiega ühes tulla. Ahto haaras ta kaenlasse ning hakkasime astuma.

Korraga kostus ühe naisterahva vali hääl.

– Ärge seda võtke! Ärge võtke!

Seisatasime ning silmasime üht suurema koguga mammit. Esimene mõte, mis peast läbi käis, oli see, et me olime äkki võõral territooriumil. Kellegi aiast midagi pihta panna polnud küll eesmärk.

Ärge seda võtke, see ei ole hea.

Miks? Miks ta hea ei ole?

Ärge seda võtke, see ei ole hea.

Jah, aga mis sellel viga on?

See ei ole hea. See ei ole tänane.

Aaaa…

Mammi seletas siis meile, et kookos peab olema samal päeval alla kukkunud. Muidu ei kõlba ta enam süüa ega juua. Loobusime nukralt oma saagist, kuid siis korraga näitas mammi sõrmega eemal vedelevale kookosele.

– Võtke see seal! See kukkus täna alla.

Ahto võttis uue kookose kaenlasse ning keksisime rõõmust kodu poole. Kodus kuivas rõõm kiiresti kokku, kui Ahto väliskesta hakkas ära koorima. Selleks kulus ikka üle poole tunni. Hoidsin end targu teises toas ja mitte köögis oma briljantseid näpunäiteid andmas ning korrutamas, et tugitooli taga on üks matšeete peidus.

Köögist kostus igasuguseid hääli, alustades saagimisega, lõpetades Ahto pomisemisega. Ta tuli tuppa ning ütles, et mammi tegi meie kujul nalja, pole seal mingit pähklit sees, see peab mingi muu vili olema. Vaidlesin veidike vastu, aga siis kehitasin õlgu.20151129_180140-01Käisin duši all, vaatasin telekat, lugesin paar rida raamatut, kui äkitselt astus Ahto tuppa, näol võidurõõmus naeratus ning ulatas mulle suure helepruuni kookospähkli. Kiitsin teda ja mõtlesin seda tõsiselt.

Pähkli avamine läks juba palju lihtsamalt. Need väikesed augukohad pähkli ülemises osas olid nii pehmed, et kahvel läks sealt ilusti läbi, aga me kasutasime siiski korgitseri. Ahto oli eriti maias kookosvee järele. Seda oli pähklis tervelt poolteist tassitäit. Viljaliha jagasime pooleks ning nosisime seda õhtuse filmivaatamise kõrvale.

20151120_120439-01

 

Ahto märkus: järgmised kaks kookost läksid juba kahe minutiga. 🙂

 

 

 

Advertisements