Troopilised jõulud

Jõulud troopikas on üks veider kogemus. Talvetunnet ei ole ja ei saagi tekkida. Suvetunnet ka pole, sest mõistus ju teab, et talv on. Pealegi ladistab sooja troopilist vihma juba ei tea mitmendat tundi järjest.

24. detsember on siin tavaline tööpäev, kuigi võibolla mitte kõige tavalisem. Nii palju kohalikke pole ma siin veel korraga näinud. Poodides on pikad-pikad järjekorrad, turg pilgeni rahvast täis, bussijaam reisijatest tulvil.

20151224_132215-0120151212_21214620151224_13431420151218_171354Mandariine leidsime mõned päevad tagasi, kui rannast koju kõmpisime. Ausalt öeldes ei uskunud ma oma silmi, kui Ahto neid märkas. Hetke pärast olid meil pihud täis ning sõrmedel voolas imemagusat mandariinilõhna. Kodus aga selgus, et maitse poolest ei erine need mitte millegagi täiesti tavalistest sidrunitest.

Meie jõululaupäev möödus vaikselt. Käisime Captain’s Table’is söömas ja pärast vaatasime kodus traditsioonilisi jõulufilme – „Charlie Brown’i jõulud“ ning „Üksinda kodus“ I ja II osa. Ülejäänud üksindakodusfilmid ei kannata eriti vaatamist, kuigi mõlemad leidsime, et ka teine film oli veidi liiga valusaks tehtud.

Küll need aga olid omal ajal ikka populaarsed! Toona oli Haapsalus vana kino veel täies hoos ja tollase pinginaaber Liisiga ostsime kinno alati paki Stimoroli nätsu kaasa. Iga kord erinevat värvi pakendiga. Ükskord läks Liisil midagi segamini ja ta küsis müüjalt kaks pakki stimrooli. Müüja ei saanud aru, mida me tahame ja minu meelest oli see päris humoorikas.

Naljakad asjad jäävad meelde. 🙂

Jõulukingitusi me sel aastal ei teinud. Ostsime endale suveks ära Viljandi folgi passid ja kogu lugu. Mõelda vaid, juba neljandad koos.

25. detsember on siin Christmas Day. Hommikul kella kümneks koguneti kirikusse. Kirik on meie lähedal ja sealtoimuv on hästi kosta. Inimesed on oma parimais riideis, kaasas hunnik banaane või suurem ananass.

Fidžilased on väga usklik rahvas. Suurima osa siinsest religioonist moodustab kristlus 50%, hinduismi on 40% ja moslemiusku 8%. Ülejäänud kahe protsendi kohta ei oska midagi kosta.

Tagasi kirikusse… Kell kümme hakati Lali trummi taguma. Tegemist on puidust trummiga, mis välimuselt meenutab küna. See mängis ajaloos kohalikus kultuuris suurt rolli – sellega teatati sündidest, surmadest ja sõdadest. Lali väiksemat venda, Lali ni Meket, kasutatakse tänapäeval muusika tegemiseks. Need on ka kirikutes kasutusel, et rahvast kokku kutsuda. Mängitakse seda kas paljaste käte või pulkadega.

Niisiis hommikul kell 10 hakkab Lali ni Meke hääl üle küla kaikuma. Varsti järgneb sellele koorilaul ning pärast seda hakkab preester kõnelema. Tema hääl on vali ja range. Me ei saa muidugi ühestki sõnast aru, kuid tema kõne tundub manitsusena, korrale kutsumisena, külarahvast kurjade vaimude väljaajamisena. Pärast seda taaskord lauldakse ning taotakse trummi. Kokku kestab üritus umbes poolteist tundi ja toimub igal pühapäeval.

Hommikuks on 24-tunnine vihm lõpuks järele jäänud. Ahto ärkas kell 11 ning hakkas kohe toimetama. Meid oli nimelt jõuluks grillpeole kutsutud. Elle ja Ken pidid meid kell üks peale võtma ja kaasa tuli võtta salatit ning midagi grillimiseks. Ostsime eestlastele kohaselt……. sealiha. 🙂

Salat valmis, jäime ootele.

20151225_142441-01Enne küllaminekut sõitsime E&K juurest läbi. Ahtol paluti ananasse korjata. Nii palju, kui leiab.

20151225_143817-01 20151225_143441-01Külas oli tore. E rääkis oma elust ja seiklustest, oma pojast ja tema tegemistest. Lapsed ja paar külalist hullasid basseinis ning peremees grillis kana ja siga. Perenaine oli ahjukartulid ning -porgandid juba varem valmis saanud. Kõige krooniks oli muidugi miljonivaade terrassilt.

Korraga hüppas Ken ukse vahelt tuppa ning hüüdis: “Kana is ready!”

Kana tähendab kohalikus keeles toitu. Kummaline kokkusattumus, sest k a n a oli tõepoolest valmis saanud!

Tühja sellest, et jõulud sedakorda polnud valged. Ka Eestis ei olnud. Ja kui juba võrrelda, siis palavad “mustad” jõulud on tervisele ja meelele palju sõbralikumad. 🙂 Soojus ei korva küll perekonda ja lähedasi, kuid sedapuhku siis niiviisi.

 

Praegu, kui ma seda kirjutan, hakkas paduvihma sadama. Tundub, et jõuludega on märg aastaaeg ametlikult avatuks kuulutatud. Teisipäevaks lubati siia orkaani. Kui tuul ära ei puhu, siis kirjutan veel. Kuidas aga Sinu jõulud möödusid?

Advertisements