Laisk pühapäeva pärastlõuna

Viimane pühapäev möödus täies hinges laisklemise taktis… kuni umbes kella 17ni, mil Ahto oli ühtäkki liiga laisk, et edasi laiselda. Mõtlesime, mida ette võtta. Kas minna linna või minna ujuma? Nädalavahetusel on end bussigraafikuga samasse rütmi sättimine pisut kõrgem matemaatika, sestap otsustasime minna sinna, kuhu jalgsi on lühem tee – randa!

Jean-Michel Cousteau Resort’i olen siin blogis juba varemgi maininud. Isegi pilte näidanud. Küll aga on läinud meelest kirjutada ühest toredast seigast, mis juhtus juba rohkem kui kuu aega tagasi.

Olime taaskord randa tulnud – Ahto ujus veel, mina istusin kail, kuivasin ja sulistasin jalgadega vees. Järsku ilmusid minu kõrvale kaks tüdrukut. Üks oli vanem – umbes 20ndate alguses – pikkade juustega noor neiu. Teine ligi 10-aastane. Noorem katsus jalaga vett ja ütles brr, kui külm! Vaatasin teda ja tundsin end lõbusalt, sest pool tundi tagasi olin ise samamoodi öelnud. Iseenesest ei saa väita, et siin merevesi külm oleks, aga kui turjale kütab ülikuum päike, siis jääb ekslik mulje küll.

Vanem tüdruk vaatas minu poole ja küsis, et kas minu lennuk tuleb. Tead, ma arvan, et minupoolne kohmetus oli täiesti omal kohal, sest pean ausalt tunnistama: selline küsimus esitati mulle mu 30+ eluaasta jooksul esimest korda.

Mis lennuk? Mis asja? jõudsin kiirelt mõelda. Näitasin oma segadust välja ja palusin küsimust korrata. Ta esitas mulle sama küsimuse: kas teie tellisite lennuki?

Yeah right! vastasin.

Ta vaatas minu poole, näol tõsisest tõsisem ilme. Tundsin, et pean veel midagi ütlema.

No, we didn’t.

Tema pilk puuris mind edasi ja mul oli päris piinlik, et ma polnud omale lennukit järele tellinud. Pöörasin pilgu enda ette vette ja häbenesin.

Kümnekonna minuti pärast maandus lennuk otse meie kõrvale ja paradiisi oli üks perekond juurde saabunud.

20151129_171309*

Rannahotellikompleksi ees vedelevad alati kajakid, SUP-lauad ja väikese katamaraani moodi laevad. Üsna alguses küsisime ühe hotellitöötajalt, et kui palju nende laenutus maksab.

No, Sir, you don’t have to pay anything!

Poetasime siis ausalt, et me ei peatu selles hotellis, vaid meil on maja renditud. Seejärel uksed sulgusid ja suhtumine muutus ning meile tehti selgeks, et varustus on mõeldud a i n u l t nende külalistele.

Hea, et me tohime ujumaski käia! 🙂

*

Ahto tegi meie laisast pühapäevast ühe video ka. Loodame, et meeldib. 🙂

 

(PS. Praegusel hetkel, kui ma seda kirjutan, on merevesi näiteks 28 °C.)

 

 

Advertisements